Rasedus
Raseduse jälgimine ja visiidid arsti juurde
Artiklist leiate vastused järgmistele küsimustele:
Millal peaksin rasedusega arsti juurde minema?
Millal tehakse mulle esimene ultraheli?
Millised uuringud on raseduse ajal kõige olulisemad?
Loe lisaks:
Uurige järgi, millises haiglas või erakliinikus teie arstil on vastuvõtud ja otsustage, kus te soovite hakata rasedusaegses kontrollis käima. Sageli töötavad samad arstid mitmes haiglas või kliinikus, seega saate endale valida kõige meelepärasema ja mugava asukohaga haigla või erakliiniku.
Sõltuvalt uuringust, viiakse rasedusagseid analüüse ja uuringuid läbi nii haiglas kui ka erakliinikutes. Sageli saate ise otsustada, kus te konkreetse uuringu teha lasete.
Kõige tähtsam on paneksite paika arsti visiidid, peaksite visiitide aegadest kinni ja oleksite õigel ajal kohal, sest need aitavad tagada, et nii teie kui ka teie kõhubeebi tervis on korrekselt jälgitud.
Esimene arstiaeg? Arst kinnitab raseduse ja sõltuvalt sellest, kui kaugel on teie rasedus, võib arst selle visiidi käigus teile teha järgmised analüüsid:
- vereproov;
- uriiniproov;
- vererõhu mõõtmine ja muud üldisemad analüüsid.
Sellel arsti visiidil määratakse ka esialgne sünnitustähtaeg ning vajadusel saate arstiga arutada, kuidas ja kus soovite lapse ilmale tuua. Seejärel saate arsti käest teada, millal teid uuesti visiidile oodatakse.
6. – 12. nädalal tehakse esimene ultraheli, milles kuulete ka kõhubeebi südamelööke. Lisaks kontrollitakse selle uuringu käigus loote arengut. Visiidi käigus võetud vereproovid ja mõõdud aitavad tuvastada võimalikke arenguhäireid.
Soovi korral saate sellel perioodil lasta teha lisauuringuid, kus kontrollitakse põhjalikumalt võimalikke kaasasündinud ja geneetilisi kõrvalekaldeid. Enamasti on nende analüüsidega võimalik kindlaks teha ka lapse sugu. Kui soovite nende lisauuringute kohta rohkem teada saada, siis konsulteerige oma arstiga.
Ultraheliuuringul, mis toimub 18.–20. nädalal, on võimalik teada saada lapse sugu. Seega, kui soovite kaaslasega koos uuringule minna ja beebi sugu teada saada, siis pange visiidiks aeg, mis sobib teile mõlemale.
Selle ultraheliuuringu käigus vaadatakse loote jäsemeid ja struktuure, kontrollitakse platsenta asendit ning hinnatakse lootevee kogust.
Olge valmis igakuisteks kohtumisteks arsti või ämmaemandaga, kes jälgivad teie üldist tervist ja heaolu.
Umbes 3–8% naistel suureneb raseduse ajal vere glükoosisisaldus. Kui teie rutiinne veresuhkru analüüs ei ole olnud päris korras ja arst kahtlustab teil rasedusaegset diabeeti, siis võib arst teile teha spetsiaalse analüüsi selle häire kinnitamiseks (glükoosi taluvuse test ehk GTT). GTT tegemiseks palutakse teil olla 12 tundi söömata ja nii enne kui ka pärast kõrge glükoosisisaldusega joogi joomist võetakse teilt vereproov. Arvestada tuleb, et selle analüüsi läbiviimiseks kulub umbes kaks tundi, nii et võite kaasa võtte sülearvuti või raamatu, mis aitab teil aega veeta.
Kõige esimesel visiidil on arst kindlaks määranud teie veregrupi. Kui teie veri on reesus-negatiivne, kuid teie lapse veri reesus-positiivne, võib teie keha hakata tootma antikehi, mis ründavad beebi veresüsteemi. Selle vältimiseks süstitakse teile anti-D immuunglobuliini, mis kaitseb beebit nende antikehade eest. Teie arst või ämmaemand informeerib teid, kas ja millal te seda süsti vajate.
Mida lähemale jõuab sünnituse tähtaeg, seda tihedamini tahab teie arst või ämmaemand teid näha. Kui sünnitustähtaeg on juba väga lähedal, peaksite kontrollis käima iga kahe või isegi ühe nädala tagant.
Visiitide käigus püütakse hinnata, kui suureks on teie laps kasvanud. Selleks mõõdetakse igal visiidil vahemaad teie häbemeluust kuni kõhu ülaosani ja enamasti tehakse kolmanda trimestri jooksul ka üks ultraheliuuring kõhubeebi suuruse hindamiseks. Samuti kontrollitakse igal visiidil teie enda üldist tervist ja heaolu.
Kui muretsete enda või lapse tervise pärast või kui teie perekonnas on esinenud geneetilisi haiguseid, rääkige selles oma arstiga ja vajadusel tehakse teile lisaanalüüsid.